Märdi Kelder

Mul on keldris igasugust värki…

  • Follow Märdi Kelder on WordPress.com
    • 101,583

Feminist ja feminats

Posted by Märt &emdash; 21/03/2016

Ma olen juba pikka aega kaalunud, kas üldse julgen sellel teemal kirjutada, kuna see on jäledalt hell teema. Ma olen vaadanud, mis sotsiaalmeedias toimub, ja siis analüüsinud, mida inimesed öelda tahavad, ja ei saa enam väga vaiki olla.

Alustaksin sellega, et ma näen endas feministi. Ma olen tugeval seisukohal, et naised ja mehed peaksid olema ühiskonnas võrdsed. See tähendab seda, et kui naisel ja mehel on ühesugune töökoormus, peaks see ka palgas kajastuma. Ma leian seda, et kõik õigused ja kohustused peaksid kehtima kõigile: naistele ja meestele. Ma ei usu, et ükski inimene peaks kuskil esinema sellepärast, et ta on naine/mees. Keegi ei vääri mingisugust tööd rohkem, kuna ta on mees/naine. Sellest johtuvalt leian ma ka seda, et kui ajateenistus on meie riigis kohustuslik, peaks seal käima KÕIK kõlblikud kodanikud.

Paraku ei ole olemas ühte feminismi.

Kuna ma olen suur videomängur, puutusin ma juba ammu kokku sellise nimega nagu Anita Sarkeesian, kes ründas videomänge, heites neile ette sügavat seksismi. Ta tegi seda läbi ohtrate valede, mida kajastasid kõik videomängurid YouTube’is. Kui Anita ristisõda läbi kukkus, liikus ta edasi teistele jahimaadele.

Ma kartsin, et selline asi jõuab ka Eestisse. Nüüd ma näen seda tulemas.

Kes on feminats? Võtsin õhust õiguse eestistada sõna feminazi, mida kasutatakse kui räägitakse äärmuslikust feministist. Feminats näeb pea igal pool patriarhaati, ütleb, et iga mees on “privileegipime” ja kui kuskilt diskrimineerimist ei leia, mõtleb ta seda välja või otsib seda valedest kohtadest.

Suur müstika on “postiivne diskrimineerimine”. See on idiootne ja sügavalt seksistlik sõnapaar. Väga lihtne näide on järgnev: Kui tööintervjuul on viis inimest, kellest üks on naine ning tööle saab just seesama naisterahvas, võib seda tõlgendada kui “positiivset diskrimineerimist”, kuna tõenäoliselt võeti ta tööle, kuna ta on naine. Siin on aga probleem. Kui töökoha saab mees, saab seda tõlgendada kui lihtsat diskrimineerimist. Mõlemal juhul tehakse justkui naisele liiga. REAALSES maailmas nimetatakse “positiivset diskrimineerimist” teisiti: nimelt “meeste diskrimineerimiseks”. Mina ei näe “positiivses diskrimineerimises” muud kui ohvri mängimist. Ka meestesse suhtutakse seksistlikult. Aga tundub, et see on okei.

Me ei tohi unustada, et inimestel on kaks sugu. Naised ja mehed. Need kaks sugu on bioloogiliselt erinevad. Teaduslikult tõestatud fakt, et naised ja mehed mõtlevad erinevalt on saamas mingisuguseks tabuteemaks. Miks? On lolle mehi ja lolle naisi. Fakt. Diskussiooni lõpp. “Naised on lollakad” on lause, mis on üldistav ja seksistlik. “Paljud naised/mehed mõtlevad teistmoodi” on lause, mis vastab tõele. (Näide: reeglina piisab meestele vaid visuaalsest pildist, et seksuaalselt erutuda. Selles ei ole süüdi kasvatus, vaid kehakeemia. LOOMULIKULT eksisteerib erandeid.)

René Vilbre film “Klassikokkutulek” häiris paljusid feministe, kuna seal kujutai purjus magava naise katsumist ja ideed abielurikkumisest. Facebooki grupis “Virginia Woolf sind ei karda!” räägiti nendes stseenidest ja mindi kohe räigeks ära, andes mõista, et selliseid asju ei tohiks filmilinal näidata. Lisaks sellele tõlgendatakse seda kui stereotüüpide kinnistamist ja/või propageerimist.

See on haige.

Film on kunst. Kunsti tsenseerimine on totalitaarse riigikorra tunnus. Kunsti võib küll kritiseerida, aga “seda ei tohiks teha” on lollakas ja vale seisukoht. Lisaks sellele tasuks mõelda, et võibolla on filmis tegu sotsiaalse kommentaariga. Võibolla on see mingisugune tähelepanek? Isegi kui filmi stsenaariumi on kirjutanud absoluutne šovinist, võib see transformeeruda sotsiaalseks kommentaariks, kuna kunst on vaba tõlgendamiseks. Film räägib lugu. Selles loos katsus mees purjus naist. Kõik. See ei ole propageerimine. See on fiktiivne sündmus, mis toetab filmi narratiivi.

Feminismi tee ei ole tsenseerimine.

Palun ole feminist. Austa naisi ja austa mehi. Ära otsi diskrimineerimist.
Palun ära ole feminats.

Advertisements

2 kommentaari to “Feminist ja feminats”

  1. TarantelKa said

    Tervist Märt! Nagu ikka, Su kirjatükid on huvitavad, loetavad ja mõtteid provotseerivad. Kvaliteet värk :). Mina pean kahjuks tunnistama, et olen olukorrast sõltuv – ei feminits ega feminast. Või olid need lõpud vastupidi :/ hmmm…. Mees ja naine on ebavõrdsed alates kromosoomi tasandist – ühel on xy ja teisel xx kromosoomid. Ka füüsilisel tasandil on mõned nähtavad erinevused. Kui avalikus kohas on peldikud märgitud erinevate kolmnurkadega, siis ma eeldan, et sa valid selle, millel on kolmnurga tipp allapoole suunatud ja mitte vastupidi. Samuti peab tunnistama, et paljudel juhtudel on klubisse sissepääs naistele mingi ajaperioodi odavam kui meestele, ka seelikut kandvaid mehi vaadatakse tänavapildis halvustavalt, aga naisi mitte(näiteid meeste ja naiste erinevusest igapäeva elus on rohkem tegelikult). Kokkuvõtteks naised ja mehed on erinevad, neid koheldakse erinevalt ja nii see jääb.

    Mis puutub sotsiaalsetesse rollidesse aga on hoopis teine tera. Tööle võtmisel ei tohiks olla sugu määrav – olen Sinuga nõus – selle asemel tuleks jälgida aspekte nagu kogemus, oskused, töö kohustused, töö tulemused. Palka peaks arvutama samamoodi. Kõigile. Nüüd aga selle punkti juurde, kus ühte sugu “eelistatakse” ühe töö jaoks rohkem, teist vähem. Tegelikkuses on asjalood hoopis sedasi, et inimesed ise “panevad ennast paika” ilma küsimata. Kas Sa oleksid nõus võtma endale näiteks mõne naiseliku eriala,nagu küünetehnik, kartmata et su peale vaadatakse kui pehmo või pede? Või, kas Sa arvad, et kõik naised oleksid nõus kahtlemata võtma mõne sellise töö, nagu söekaevur? Nii naistel kui ka meestel on lisaks koolis saadud teadmistele ka erinevad isiksuse omadused, mis tulevad just nendel erialadel kasuks kus eelistatakse ühte sugu teisele. Kõik on tasakaalus ju. Samal põhjusel, et mees ja naine on erinevad(kui tahad, siis ka ebavõrdsed) tulenevad ka ema ja isa roll. Vastasel juhul oleks tegemist samasoolise abieluga ja no seda meie konservatiivne, padukristlaslik, üdini pühaklik, ühiskond endale lubada ei saa.

    Natuke filmi, muusika ja ilukirjanduslikust kunstist. Mulle meeldib kaheti mõistetavus. Väga meeldib, sest minu jaoks näitab see avatud ja laiapõhjalist mõtlemist. Ka elukogemusi. Mis Sa arvad, miks inimesed läksid pöördesse sellest, et katsuti purjus, magavat naist? Kas sellepärast, et “nii ei tohi”? Või sellepärast, et seal kujutati “abielu rikkumist”? – Vastus: Ei, nad karjuvad sellepärast, et see on igapäevane reaalne elu, inimesed ei kontrolli oma alkoholi tarbimist. Mitte ainult pole tõde valus kuulata, vaid ka vaadata, eriti veel siis, kui sa pead pärast oma lastele seletama, miks nii filmis on, et võõras mees käpib võõrast naist, kes on raskes joobes, aga “truu abielunaine”. Kahjuks on ka nii, et inimesed ei oska kunsti hinnata. Eriti veel seda, kui elamine ise on kunst.

    Oli meeldiv oma mõtteid avaldada ja ka tore Sinu mõtteid lugeda.

    Uusi huvitavaid mõtteid soovides,

    Tarantel

    • Märt said

      Ma ei saa nõustuda sellega, et on olemas “naiselikud” ja “mehelikud” erialad. Kui mees oleks geniaalne küünetehnik, aga ei vali seda teed kuna “Äkki arvavad nad, et olen homo.” on lihtsalt kurb ja loll otsus. Ma olen näitlejana kandnud trikood jms, aga see on mu töö osa. See ei muuda mu oriantatsiooni. Kui inimesed seda arvavad, on neil suur viga kasvatuses ja maailma mõistmises.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: